29. juuni
Jõin pea liitri frappet ja olin täiesti ääreni energiat täis. Nikole see meeldis, sest ma käisin terve õhtu ringi suu kõrvuni peas ja olin lihtsalt employee of the day. Esimene kord kah, millal mulle meeldis töötada. Aga ega siis siuke asi kestma ei jää, loll lootus.
30. juuni
Drop it like its hot. Ehk siis käin tööl ringi ja kõik asjad kukuvad - noad, kahvlid, salfakad, mõnikord klaasid (peame iga lõhutud klaasi pealt 1 euri maksma - saa siis nüüd aru, kas järjekordne Niko "nali" või mitte).
I CAN SMILE! Tekitasin omale õnnehormoone kõigest 30 kõhulihasega ja naeratasin nagu hull :D Mitte mingeid ütlemisi Nikolt ja kõik oli hea.
***
Praktikapäeviku tänase sissekande kopiks ka siia, veitsa töisemat juttu:Hommikuses vahetuses sain kogeda jälle manageri otsustusvõimetust. Peale laudade katmist küsisin kus ma täna töötama pean ja sain vastuseks, et ees terrassil. 2 minutit hiljem tuleb manager ja ütleb, et sa töötad hoopis sees ja taga terrassil. Umbes pool tundi hiljem tuli ta jälle mingeid ümberkorralduse tegema ja küsis teise töötaja käest, kas too tahab buffees olla. Siis küsis ta seda ka minu käest ja kui ma vastasin ei, sain vastukajaks: „Okei, you’re working at the buffee, doing plates and glasses.“ See ärritas mind väga, sest põhimõtteliselt tähendas see, et mul on aega ainult nõude köögist nende kohta toimetamiseks. Manager kutsus mind endaga väikesele vestlusele jälle ja ütlesin talle, mis ma arvan sellest edasi-tagasi siblimisest ja palju lihtsam oleks, kui mul oleks üks asi teha. Selle peale sain vastuse: „You want to do only one thing? Go do plates and glasses.“ Kui veidi hiljem buffee töötaja leibade toomiseks mu abi palus, hakkasin juba tegutsema, kui ta tagasi tuli ja ütles: „Sorry, Niko told me that you work only with dishes and you can’t help me.“
Veel suurema ärritusega lõppes hommikune vahetus, kui kell oli 10 sekundi pärast 10 ja ma hakkasin ära minema. Buffee töötaja küsis kas ma olen lõpetanud ja kui ma jaatavalt sellele vastasin, hakkasid nad manageriga midagi rääkima ja manager tuli ütles mulle, et ma pean veel nõusid välja tooma, sest kell ei ole 10. Mina, seisan täiesti pesuehtsa kella all ja näitan talle, et kell on 10. Tema vaatab oma kella ja ütleb, et kell on 2 minuti pärast 10 ja „If you have a problem with the trolley, go to the manager“. Äärmiselt vihaselt toimetasin nõud kohale, lõpetades peale 10, aga see ju ometi ei huvita kedagi, millal ma peaksin lõpetama, samuti ei ole manager lahke muude pauside jagamisega ja kuna meie isiklikud lepingud on jälle kuskile ära toimetatud, ei saa ma sealt järgi ka vaadata, kui pikk meie ametlik paus on. Söögipaus ei kuulu eriti sinna hulka, sest süüa saab alles siis, kui vahetus läbi.Peale väikest konflikti, tuleb manager minuga täiesti teise tooniga, peaaegu et pugedes jutustama. Tema lõhestunud isiksus on üsnagi häiriv.
***
Räägin oma hirmsatest öistest juhtumistest kah.. Nimelt on mul siin mingi kuutõbi või muu asi külge hakanud, sest umbes 6 korda olen ma öösel siin üles ärganud, nii et ma ei saa aru kus ma olen. Ja see on TÕESTI VÄGA HIRMUS! Tuba on meil täiesti kotikas ja tavaliselt tunnen/tean/aiman, et ma olen kuskil suuremas ruumis, aga ei tea kus ja ei saa aru, miks ma üldse kuskil mujal olen. Täna öösel oli jälle, tõusin vist isegi püsti voodist, et uurida kus ma olen. Tavaliselt hakkab mingi aja pärast ruumitunnetus tekkima ja ruum muutub väiksemaks, siis üritan natuke selgemalt mõelda, et ma tulin ju õhtul koju, seega peaks ju kodus ka olema. Vaatan ringi ja üritan kõigest väest matsu lahti jagada ja siis koban kätega natuke ringi ja siis mingi aeg tuleb mõistus koju ja saan aru, et ma vist ikkagi olen oma toas. Esimesel korral hirmutas see täiesti lõpp kui ära..
***
Täna pean veel kaks korda tööle minema, kell 13-15 ja 19-22. Illllgelt nõme :/
No comments:
Post a Comment