Üks poolik päev ja siis terve päev veel, kaks ööd ka

Oumaigaadenmarmelaaden, millal mulle ometi see koju jõuab, et ma terve suve ära olen? Reisiärevus hakkab muidu looma, paanika-TOP10 esimese koha vallutab Kopenhaageni lennujaam, kus pean 1h jooksul oma pagasi võtma, teise terminali minema (loe: pea laiali ringi jooksma), check-ini kuskil veel uuesti ja pagasi jälle ära andma ja gate'i üles otsima .. .. Peale seda Ateenasse, kus on olukord veits tsillim, ehk siis on aega tervelt 3h ja 25 minutit. JA SIIS jõuan ma natukese aja pärast Samosele ja siis saan ennast kuidagi lennujaamast 40 km kaugusel asuvasse hotelli. Täiesti reaalne.. mitte. Pärast kirjutan detailselt, kuidas kõik tegelikult juhtus.

Põhimõtteliselt kõik pakkimine ja jutud jäävad homseks ehk siis kõik asjad viimasel minutil, ilmselgelt tuleb natuke stressi ka, aga küll saab hakkama. Vähemalt on mul koostatud to do list, to have list ja to know list!

Jube kahju hakkab juba, Kati pillas pisaraid täna hüvastijätul ja kui Hellu-Pellu mu juurest ära läks hakkasin ma ka lekkima. Aga Helen oli taffinaff ja ei hakanud nutma. Lennujaamas on vist üldse parem nii, et tsaupakaa kolme kuu pärast näeme.

Aga selged jutud, homme tuleb veel viimasel hetkel karistusregister Politseist välja kaubelda kohepraegunüüdsestvaremeisaanud, üks tädi lubas telefonist, et ta korraldab veits asju, nii et hea õnne korral saabki selle värgi kohepraegunüüd kätte. JA oma Euroopa ravikindlustuskaardi pean ma ka kuskilt Tallinnast veel üles leidma. Nendele tegemistele lisandub pikk shoping list ja suursuur soov, et Erasmuse raha homme laekuks :) Can't wait tomorrow to come!

Põhimõtteliselt kirjutan siis siia kõik oma mured ja jutud, sest kõigile ikka ei jaksa mingit romaani kirjutada ja kes tahab saab siit teada. Vot tak vot.

By Helen